Tulelaul (sõnadega) ja tulelood
Muinastulede öö Tulelaul:
Helifail:
Või tõmba laul oma arvutisse (WAV).
Tuli meid kokku toogu
Üle mere ühte kandku
Tugevad sillad loogu
Selleks meile Ta antud
Tuli meil võita aita
Pimedus hinges ja õues
Ära põleta, paita
Varjud võta me põuest
Tuli mind õpeta jääma
Sinna kus õige ja ilus
Tuli Sa tarkus kingi
Anna me mõttele valgus
Tormide taga plingi
Võta meilt rumala argus
Tuli too õuele noored
Sinna, kus istuvad vanad
Seni kui oleme koos veel
Püsivad ilusad tavad
Tuli mind õpeta jääma
Sinna kus õige ja ilus
Tuli tee rannale rahu
Paranda ammused tülid
Liida kõik ühte, kes lahus
Süüta, kel süda on süsi
Tuli vii kohale kirjad
Neile, kes lainete taga
Sõnumit otsivad silmad
Oodates märki, ei maga
Tuli mind õpeta jääma
Sinna kus õige ja ilus
Tuli seal kaugetel maadel
Päike neil tõuseb või loojub
Igasse ilmakaarde
Kingi sõbralik soojus
Lõpus kui maapealsed rajad
Taevaste tulede manu
Juhi siis ajatus ajas
Midagi rohkem ei palu
Muinastulede öö Tulelaul 2018,
sõnad Marek Sadam, viis Piret Laikre,
esitajad Sadamasild, helisalvestus: Matrix Studio,
montaaž Alar Allas, Enviz OÜ.
Videovõtted Margus Muld, Urmo Parts, Mairold Vaik.
Fotod www.muinastuled.ee.
Kõik õigused Marek Sadam, Tuleranda MTÜ.
#tulelaul #muinastuledeöölaul
Vaata ka Youtube’ist:
Ära unusta lõkkest meile teatada!
Tulelaulu tegemist toetasid kolm selli ettevõttest HEAT3!
Mere ääres viibijate lood
Piret Veigel (2013): Oleme tähistanud muinastulede ööd Mereäärse külas Uuetoa talus oma pere seltsis juba ei-tea-mitu aastat. Mullu, 2012. a Uuetoa talu lõke aastal 2012aga kujunes meie väikesest istumisest spontaanselt suuremat sorti külapidu, mida ei olnud siinkandis juba kaua peetud. Asi algas üsna proosaliselt – tegime suvel võsaharvendust ja suurpuhastust ning töö käigus kujunes lõke nii suureks, et oleks olnud kahju, kui seda oleks saanud imetleda vaid vähesed. Kutsusime sündmusele eelneva nädala jooksul ümbruskonnast nii palju inimesi kui vähegi teadsime, ja paljud jõudsid tõepoolest meie juurest läbi astuda.
Õhtu kujunes nii meeleolukaks, et tänavu otsustasime selle nimel veelgi enam panustada, muinastulede öö põhjalikumalt ette valmistada ja kogu küla ametlikult kokku kutsuda.
Viisime nädalavahetusel laiali 22 kutset – 19 oma külla ja kolm ka naaberküla rahvale. Laupäeval, 31. augustil tõstame rannaniidule pika laua, kuhu mahuksid kõik kaasatoodud koogid-pirukad, ja keedame vähemalt 15 liitrit teed. Tähistame vajalikud käigurajad küünaldega ja süütame rannal tõrvikud.
Kuna külas on toimunud verevahetus – viimaste aastakümnete jooksul on peale kasvanud uued põlvkonnad või muutunud omanikud – oleme palunud Lillemetsa peremehel esineda ettekandega Mereäärse küla ajaloost. Kohaliku koduloo-uurijana teab ta hästi nii varasemaid taluasemeid kui ka kaluriküla kunagist elu. Õhtu iluks tuleb meile lõõtsa mängima ka Kasemäe talus sündinud pillimees.
Arvatavasti koguneb meid rannale oma 50-70 inimest – ligikaudu samasugune arv, kui palju oli külas 50 aastat tagasi püsielanikke. Arvan, et muinastulede ööl toob inimesed Mereäärsele kokku kaks ootust – kuulda lugusid siinkandis elanud inimestest ning saada ka omavahel paremini tuttavaks.
Kell 21.30 süütame lõkke ja kindlasti kõlab sel hetkel ka muinastulede öö loits.
Reet Kihnu Mere Seltsist (2013): Muinastulede Öö tähistamise traditsiooni Kihnus alustasime 2010. aastal. Nüüdseks on muutunud harjumuseks, et igal aastal augustikuu viimase laupäeva õhtul süttib Kihnus vana jõujaama juures muinastulede lõke.
Tänavuse Muinastulede Öö oleme pühendanud Kihnu saare kuulsaima meresõitja Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnnu 165. sünniaastapäevale. Alustame üritustega juba laupäeva hommikul kell 11.00, kui Kihnu surnuaias toimub meie saare laevameistritele ja meresõitjatele pühendatud väike mälestusüritus, kus meremeestele pühendatud jutluse peab preester Viktor Ivask.
Edasi liigume kõik koos sadama lähedale jõujaama, kus vaatame filmi “Metskapten” ja ajame meremeestejuttu laevakapten Jaanus Jürivete ja kauaaegse Kihnust pärit kaluri Eduard Laosega.
Külalistel on võimalik tutvuda Kihnu Mere Seltsi poolt koostatud foto- ja jutunäitusega, kus tutvustame Kihnu Jõnnu tegemisi.
Õhtul kell 21.30 süütame mere ääres Muinastulede lõkke ja jõujaamas sees lööme varaste hommikutundideni tantsu mandrimeeste ansambli “Tuulelõõtsutajad” saatel.
Tuletame sel päeval endale ja teistelegi meelde, et meri on osa meie elust ning merd peab hoolega hoidma ja austama! Nagu Kihnu Jõnngi ütles: “Merd mitte tohe karta, merd piäb austama ning merele piäb muiatõs vasta minemä!”
Olaf Orgse Lõunaranna sadamast (2013): Oleme Muhumaal Lõunaranna sadamas Muinastulede ööl süüdanud lõket juba 4 aastat ja alati on olnud rohkesti kohal nii kohalikke elanikke kui ka külalisi.
Tänavu on plaanis Muinastulede öö raames sütitada lõkkeplatsil suur lõke ja süüdata kõik sadamatuled. Lõke süüdatakse kell 22.00. Avatud on sadama puhvet, kus pakutakse kergeid suupisteid ning jahedad ja kuumi jooke, saateks rahulik muusika.
Üritus on ühtlasi ka sadama selle aasta hooaja lõpetuseks. Hooaeg on olnud edukas ja suvi üle ootuste ilus.
Helena Luidjalt: Suur tänu, et sellist üritust tagant veate. Luidja lahes Hiiumaal oli seekord 9 lõket! Väga meediv õhtu meremühas, lõkke ääres sõpradega, oma mõtetes. Mingil hetkel liitusid ja lahkusid meie lõkkega ka muud seltskonnad. Ülitore õhtu oli!
Piret Teppan: Vaatasime naabritega lõkkeid Muraste vaateplatvormilt ja päris ilus oli. Naissaarel oli näha 3 lõket, Kakumäel oli neid ikka päris palju, otse all rannas, Merikülas, oli lõkkekuma näha ning Tilgu sadamas lõõmas uhke ja suur tuli. Üllataval kombel käisid väga paljud, ja ka võõrad inimesed, platvormil lõkkeid vaatamas ning autod voorisid edasi-tagasi. Piltide tegemiseks jäid meie fotokad ikka nõrgaks – nii et pilte seekord ei ole.
Eveli Krentu: Kui me eelmisel aastal pidime muinastulede öö peaaegu et maha magama, siis sellel aastal valmistusime juba varakult. Andres saatis küla listi ka üleskutse koguneda meie oma rannas. Juba poole päeva pealt ladus ta auto kuivi küttepuid täis ja mina küpsetasin (küll üsna viimasel minutil) muffineid kaasa.
Kell üheksa olime me rannas ja hakkasime lõkkeaset seadma. Pool kümme süütasime suure pidulikkusega tule ja jäime teisi ootama. Ühed inimesed tegelikult olid juba enne meid aga nende tõrvikud tõrkusid ja tuld nad üles ei saanudki. Me ise olime väga mitte-eestlaslikud ehk teretasime kõiki, kes randa tulid ja pakkusime kohvi-muffineid. Tegelikult neid inimesi polnud üldsegi palju – üks juhuslik jalutaja, kes minu meelest nautis lihtsalt vaatepilti kui et sai aru, miks see lõke seal on. Ja siis tuli üks pere laternatega ja põgusa vestluse käigus selgus, et tegu naaberküla elanikega. Aga meie oma külast ei ühtegi. Seevastu paistis Roosta rannast kena tuli ja kaugemal ka midagi helendas, aga oli see lõke või majakas, sellest me enam aru ei saanud.
Vaatamata sellele, et muinastulede ööst ei tulnud külapidu, oli meil ikkagi väga tore. No kuidas saakski mittetore olla, kui on tee ja muffinid ja lõke maa-vee piiril. Lihtsalt nii ilus. Ja kui siis veel metsa tagant kuu tõusis oli kõik täiuslik.
Ulla Tamminen: We have a restaurant situated nearby the seashore (Kustavi, Finland). This is the 5th time we celebrate “Muinaistulien yö” by lighting the bonfires, listening good swing music (Jaso Big Band featuring a well-known vocalist), eating, drinking and gathering together with friends. This is a “farewell to summer” -party.
Perekond Koger Pivarootsist: 15 inimest, 3 koera, 3 kassi, 12 veist, 120 lammast! Arvukaid lõkkeid Lääne-mere rannikule!!!
Evelin M: Õhtu Laevninal möödus rahulikult, armsalt. Lisaks lõkkele süüdati neli pooleteistmeetrist seisvat puupakku ning tuleskulptuur “SUVI”. Esialgselt plaanitud kolmekümnest osalejast sai üllatsulikult julgelt üle saja, aga suures elevuses läks isegi meelest osalejaid kokku lugeda. Koguneti juba alates kella kaheksast õhtul ning selleks hetkeks kui pool kümme tuled süüdati oldi juba arutletud kohanimede pärinemise üle ning uuritud vanu maa-kaartegi. Lisaks mängis ka pillimees, pakuti suupisteid ja teed. Tuld jätkus kuni poole kaheni öösel, kui lahkus viimane pillimees. Kõige-kõigem oli ürituse juures see, et inimesed tulid kokku ilma igasuguste ootusteta, said hubase ja mõnusa elamuse,rääkisid juttu, vaatasid lõkkeid-meenutasid vanu aegu või mõtlesid tulevikule ja lahkusid teadmisega, et ka järgmis(t)el aasta(te)l tullakse kindlasti jälle!
Tänavad pilgud on meie rahval suunatud korraldaja Kristiina Maripuule, kes tuli mõttele ka oma kodukandis muinastuld tegema hakata.
Ivo Linna: Laupäeva õhtul olen ise Koguva külas, kus on muinastulede öö. Muhu muuseum on ka igasuguseid üritusi planeerinud. Seal on minu meelest poolest päevast saati juba tegemist. On ka Muhu uisu “luukere” pidu. Laeva kuju on valmis ehitatud ja seda võib täies hiilguses ka näha.
… Pilt on muidugi võimas ja ma pean ütlema seda, et esimest korda õnnestub mul muinastulede ööl olla, sest varem on mul alati kuskil mingi töö olnud, aga nüüd on puhkus. Järgmisel hommikul sõidame kambaga Rocca al Maresse, kus on Muhu päev. Külasema küla selts seda korraldab. Nii et täiesti Muhu- ja esivanemate keskne on seekordne muinastulede aeg. Saarte Hääl 27. august 2010
Manuel Lember: Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel on Säärel muinastuld kasvatatud juba aastaid. Ilusa ilma korral on võimalik näha Lätis süüdatud lõkkeid. Kui ilm nii ilus ei juhtu olema, siis koht ise on kindlasti ilus – kahel pool on meri ja lähedal tuletorn, mis pimedusse oma kiiri heidab. Tule muinastulest osa saama! Lõkke asukoht: Sõrve Säärel, tuletornist veidi sääre tipu poole, endise helgiheitja aluse juures.
Mari-Liis: Minu arust oli ka hästi ilus õhtu/öö. Meie tuli oli põhjarannikul Neeme tipus ja sealti paistsid ka mitmed teised rannalõkked teistes külades. Kui päike loojus, kadus ka tuul ja tunne oli selline…müstiline. Meil oli pea terve küla kohal, lausa koor esines!
Signe Unt: Göteborgis tuli eile mere äärde 13 inimest ja 1 koer. Kohal oli 1 rootslane, 4 tudengit, kellest 2 olid just saabund ning otsisid ellujäämiseks vajalikku infot pluss vanad kohalikud, kes olid kolinud sinna juba 11 ja rohkem aastat tagasi. Tutvusime ühe kooliõpetajaga, kes koos vanematega põgenes rootsi 1944ndal aastal olles 6-kuune ning rääkis meile, noortele, ajaloost ja kuidas elu Göteborgis tol ajal käis, kust on juured ja kust me ise. Tegime ühe lõkke ja väikesed eesti õlled koos jupi ranna puhastamisega. Väga ilus päikeseloojang oli ja mõnus õhtu koos mõnusate inimestega.
Järgmisel aastal jälle! P.S. Lisan ka meie seltsonnast ühe uduse pildi. Meie asukoht oli siin.
Eha Ennemuist: Saaremaal, Laimjala vallas, Saarekülas sai Luhina sääre tipus ka süüdatud üks väike lõke. Kohale tuli 18 koduküla elanikku, kes igapäevaselt kokku ei saa. Nüüd oli aega omavahel mõnusasti juttu puhuda, imetleda täiskuud ja ehatähte, mööduvat tuledes laeva ja eemalt paistvat lõket, meie arvates Udriku kandist. Järgmisel hommikul kuulsin, et ka Saareküla teises otsas, Kolli hännas oli olnud kaks lõket, kuid kuna nad jäävad lahesoppi, siis pole neid näha. Kodu poole suundusime Tiiu Riis’i tõrviku valgel.
Ene Ergma: Augustikuu viimasel laupäeval pärast päikeseloojangut süttisid Eestimaa randades sajad märgutuled. Muinastulede ööl tullakse mere äärde, süüdatakse tuli – nii endast järgmiste tulede süütajaile märku andes.
Mere ääres lõkkeid süüdates tullakse justkui tagasi oma juurte juurde, tuletatakse meelde vanu aegu, mõeldakse oma kodumerele ja neile, kes on kaugel. Ja nagu kuulsime, ei süttinud märgutuled üksnes mererannas, vaid ka sisemaa järvede ääres.
Meri on vorminud eestlase iseloomu, meie arusaamu maailmast. Tasub vaid hetkeks mõelda, kui palju on mereteemat meie folklooris, muusikas, kirjanduses kujutavas kunstis. Inimene merel vajas orienteerumiseks taevakehi, sellest arenes välja terve teadusharu – meresõidu astronoomia. Rannarahvale olid tähed head tuttavad. 24.09.2009
Leo Filippov: Oleme perega ja tuttavatega ka varem teinud muinastulede lõkkeid. Oleme seda üritust sidunud suve lõpuga ja oma ujumiskoha, surfikoha kordategemisega(prahist ja mereheitest koristamine).
Täname tegijaid, kes võtsid seekord ürituse laialt ette. Soovime edu Eesti merenduse edendamisel (taastamisel).
Jaana Põlts: Mina siis käisin Türisalus, kuhu oma tulukese registreerinud olin. Olin eelnevalt kõvasti üritust reklaaminud, siiski kartsin, et endale väga suurt seltskonda kaasa ei õnnestu koguda. Läksin kohale sõbrannaga ja kummalgi oma tütar kaasas. Ja kui Türisallu jõudsime….. suur lõke oli seal juba püsti ja kena ports rahvast selle ümber. Peale 21.40 hakkas aga rahvast juurde voorima, lõpuks ei mahtunud autod enam parklasse ära ja tee ääred olid autosid täis. Rahvast oli meeletult!!!! Kõigil küünlad-tõrvikud kaasas. Õnneks nägin ka mitmeid tuttavaid nägusid, mistõttu võisin oma seltskonda pidada suuremaks kui 4 inimest 🙂 Tõepoolest uskumatu ja vägev pilt oli! All rannajoonel paistis palju tulukesi (suurem “hunnik” oli ilmselt Vääna-Jõesuus, seal paistis vast 10-15 lõket ühes kohas). Lohusalu kandist lasti saluuti. Ja äkitselt hakkas sealtsamast aeglaselt ja ühtlasel joonel õhku tõusma tulukesi. Algul tundus imelik, mõtlesime, et mis need on. Siis jõudsin järeldusele, et ilmselt oli keegi heeliumiga õhupalle lendu lasknud, milledele paela otsa kuidagi küünlad olid kinnitatud. Super pilt! Ilus. Väga hea meel oli näha, et inimesed nii kaasalöövad olid. Pilte kahjuks ei õnnestunud teha, fotoaparaat mul pole just kõige vingem 🙂 Mina olen täiesti kindel, et selle ürituse eesmärk – 2 tuld igast paigast nähtaval – sai 10-kordselt täidetud! Vägev!
Vahur Puik: Tegime seitsmekesi lõket Keibu lahe rannas. Olime teadlikud, et tegemist on maastikukaitsealaga, ent tuuletu õhtu tõttu söandasime siiski teha oma lõkke kaasatoodud tulematerjalist peaaegu otse veepiirile, liiva peale. Tulesid oli Keibu lahe ääres päris ohtralt meist mõlemal pool, nii lõkkeid kui ilmselt ka tõrvikuid, laternaid.
Tom: Olles eile pardijahil mere ääres, hakkas silma. Ei teadnud küll, miks tuled süüdati, aga oli meeletult hea vaatepilt.
Kadri Prants: Öisest üritusest Neeme poolsaare tipus Uitro säärel. Üritus läks väga ilusasti korda, tuli oli vägev, rahvast palju (üle 50 inimese kindlasti), lauldi ja nauditi augustiööd ja teisi tulesid üle mere paistmas nii, et vihmagi ei pandud tähele. :o) Plaanime kindlasti selle ürituse võtta oma iga-aastasesse ürituste programmi.
Andres Mihkelson: Teatan tuledest ka Kesk-Eestist, Järvamaalt, Koeru vallast. Merja külas asuval kivikangrul (kus on mälestuskivid siinsete nelja küla kadunud talude auks) süütasime pärast tõrvikuga teatejooksu ka oma tuled. Lausuti loitsud, lauldi isamaalisi laule ja oldi niisama armsasti kohaliku rahvaga koos. Antud ürituse korraldasid Abaja Nelja Küla Selts ja Koeru Muuseum.
Kalev: Keibu laht kuskil kümne lõkkega oma ulatuses, see oli suurepärane. Ei tea kas tuleliste hõim laieneb tulevikus ka skandinaaviast edasi mujale ilmapääle. See oleks küll vägev märk.
Alice Aasmäe-Kahar: Käisime Keibu lahe ääres rannas, süütasime lõkke ja mere äärde panime veel suured küünlad. Meie juurest oli näha veel 12 lõket. Oleme seda traditsiooni pidanud juba 5 aastat.
Postimehe lugeja: Vingujad ilmselt ei käinud ise väljas seda läänemeremaade ühtsust vaatamas. Mina käisin. Istusin tõrvkuvalguses ja oma väikse lõkke soojas koos mulle kalli inimesega Kloogaranna ja Laulasmaa vahel rannas ning vaatasin kuidas ümberringi lõkked süttisid ja kustusid. Vaatamata juba jahedale ööle veetisime terve öö rannas. Meeldiv omaette ja ometi koos tunne oli.
Delfi lugeja: Aga minge siis küünaldega Russalka juurde! Ega keegi pea teie eest seda tegema, ise tehtagu 😀 ja saate ka muinastuled.ee-s ennast kirja panna! Meie ei pääse täna mere äärde – teeme tule hoopis Saku taga metsaveeres. Mõte on see, mis loeb.
Lia Bergmann: Mis tore öö! Parem kui jaanituli – ilm oli soe, vihma ei sadanud ja pimedas on tuli mere kaldal palju uhkem! Meie olime registreerimata tulepakkudega ja sugulastega koos Matsi rannas sugulastega. See öö annab jaaniööle silmad ette!
Irma Sülla: See saab võimas olema! Jaa, müts maha Läänemere rannaelanike ees ja kõikide ees, kes üritusel osalevad. Det är bara fantastiskt!
Muhv Kipper.ee-st: Tulesid oli tõesti palju. Kesselt mandri poole vaadates oli parimatel hetketel näha 8 lõket. Minu arvepidamise kohaselt teeb see siis täpselt 2 lõket iga sealkandi majapidamise kohta! Pole paha!
Jospel: Lihtne, südamlik ja ilus oli Orjakus, Hiiumaal. Polegi vaja eitea-mis tingel-tangelit, kui on ilus koht, korralik lõke, kitarriga noormees, lauluraamat ja ühtehoidvad-laulvad inimesed. Pluss Taevaisa soosing: tuulevaikus ja kuuvalgus
Aili Tuisk: Olime osalised tegemas lõket muinastulede ööl, Noarootsi vallas, Ramsi ps-l Kasteheina kinnistul. Saatsin sellekohase teate ka enne üritust. Päikeseloojang oli sel õhtul fantastiline ja öö imesoe! Jopet ei läinud vaja.
Monika Pipar: Meie seltskond 5 inimest käis Lohusalust jahiga mere peal lõkkeid vaatamas ja neid ei jõudnud kokku lugeda, aga väga tore oli nähe süttivaid lõkkeid kaldal ja Tallinna pool midagi taeva poole lendamas – tuled nööri otsas.
Margit Kääramees: Ilmselt olete juba kuulnud, et Orjaku sadamas läks Muinastulede öö väga rahvarohkelt. Vägev oli see, et tuled olid nähtavad igast küljest: mõlemad muulid olid täis küünlaid + üks lõke tagumisel muulil, Tuletorni kai rahvas tegi tuleskulptuuri ja Reigi saare ninast paistis ka suur lõke, mille korraldas perekond Vaks. Lisaks vilksatasid veel tuled (2-3) Saaremaa poolt või tahtsime neid sealtpoolt väga näha:)!
Üle lugeda kohalolnuid inimesi ei õnnestunud, aga muulil olles tundus küll, et sealt käis oma läbi üle 60-ne inimese, lisaks need, kes sadamast või oma kodurandadest seda kõike vaatasid. Umbes 30-ne inimese ringis laulis muuli otsal kaasa merelaule, milleks olime ette valmistanud 2 laulu – J.Tätte “Tuletulemine” ja “Minemine”. Laulude sõnad olid suurelt paberile trükitud ja rahval oli palutud lambid kaasa võtta ja kellel ei olnud, siis olime pannud muulile küünlaid ja tõrvikuid, mille valgel sai sõnu lugeda. Ja neid laule lauldi mitu korda läbi, rahva nõudmisel võttis pillimees oma laulikust aga järgmisi ja järgmisi mereteemalisi laule ja nii me seal laulsime pea pool tundi.
Igatahes oli tunne eriline ja vägev, suured tänud teile seal meid kõiki mere äärde kutsumast!
Merikülast TT41 2012: Olin kodulautris koos pere ja naabritega, Suurupi poolsaarel, oma 15 inimest kohtasime. Naaber süütas keset lautrit posti otsas olevas tünnis lõkke, vee kohal kumas tükk aega päris ilusasti. Lisaks olid suured küünlad rannas ja muuli peal, paar suuremat puupakku põlesid kividel. Ilus, aitäh naabritele! Näha oli ka 2 km kaugusel asuv Tilgu sadama suur lõke, väiksemad kõrval. Kakumäe poolsaarelt paistis mitu lõket, samuti Viimsi poolsaare suuremad lõkked paistsid ära, Naissaarel nägime kahte lõket. Ilm soe kui juulikuus, laevad merel. Tilgult lasti õhku ükshaaval mõned taevalaternad, mis õhus ära põlesid. Väga ilus vaade oli, Tallinna linnatuled kumasid üle vee. Naabritega sai mõnusat juttu aetud. Kodukoha lautris olin lõkkeid vaatamas esimest korda 🙂
Lys: Liimala rannas oli küll väga ilus, tõeline tulede öö. Nägin vähemalt 7 lõket. Lisaks lasi keegi ka ilutulestikku. Ise süütasin väikese küünla. Eemal mere peal lõi välku, aga vihma ei tulnud.
Agne Peetersoo: Laidu saarelt Küdema lahes näiteks paistis 6 lõket + meie endi oma, teada antud oli ainult kahest.
Algi Peegel: Neemes oli väga vahva – naised tegidki vägeva lõkke, mehed sõudsidki üle mere Rammu saarele, lisaks kuu kumas taevas ja koor laulis ning taustaks oli tugev lainete laul… :)))
Reio Vesiallik: Väga ilus lõke Miiduranna reidikail oli merelt vaadatuna. Super! Kiidusõnad korraldajatele!
Olev Topust: Teatasime teile, et läheme kolmekesi, tegelikult läksime neljakesi, rannas tuled veel enne, kui lõkke põlema panime, meie juurde tulid veel üks mees ja naine väga suure koeraga (+1), kella kümne paiku, kui lõke lõõmas leekides, tervelt seitse inimest koos, nende hulgas pisikesed lapsed, viikingikostüümid seljas, tormilaternad ja tõrvikud käes. Peale oma nägime veel kahte lõket. Oli meeldiv hilisõhtu.
Sirje Medell: 29.08 osales merekool muinastulede öö üritusel, olles jahiga merel, pardal 16 õpetajat ja õpilast. Jahilt lasime merre küünlad, püüdsime kokku lugeda kaldalt paistvaid tulesid, aga läks lõpuks segamini.
Joanna Jõhvikas: See pilt sai tehtud Tapurla küla kivirannas. Saatsime ilusti suve ära ja võtsime sügise vastu.
